Päevade arvutuses võivad kaks õiget vastust erineda, kui üks sisaldab alguspäeva ja teine mitte. Tööpäevade puhul lisandub töönädala ja pühade valik. Vahetuse tundide puhul tuleb otsustada, kas lõpp on samal või järgmisel päeval. Need valikud peavad olema nähtavad enne tulemuse tõlgendamist.
Kalendripäevade vahe ja kaasatud päevad
5. oktoobrist 6. oktoobrini on kuupäevade vahe üks päev. Kui arvestad mõlemad kuupäevad perioodi sisse, on loendis kaks päeva. Kui välistad mõlemad, pole nende vahele jäävaid päevi. Kalkulaator näitab eraldi tegelikku kuupäevade vahet ja valitud otspunktidega päevade arvu.
Sama päeva puhul annab mõlema otspunkti kaasamine ühe kalendripäeva. Alguspäeva välistamine annab nulli. See ei tähenda, et üks meetod oleks igas olukorras vale. Tähtaja, broneeringu, rendiperioodi või töökava reegel määrab, millist arvestust on vaja.
Kuud ei ole alati 30 päeva
Kalendrikuu pikkus võib olla 28, 29, 30 või 31 päeva. Kui kasutad kuupäevade vahe leidmiseks lihtsalt päevade jagamist kolmekümnega, saad ligikaudse kestuse, mitte täitunud kalendrikuude arvu. Meie meetod sobitab vajaduse korral alguspäeva hilisema kuu viimasele päevale.
Näiteks 31. jaanuarist 28. veebruarini mitteliigaastal on selle kuu lõppu sobitava meetodiga üks kalendrikuu. Tegelike kalendripäevade vahe on 28 päeva. Need kaks väljundit kirjeldavad sama vahemikku eri viisil. Kui leping nõuab konkreetset tähtaja tõlgendust, kontrolli selle reeglit eraldi.
Eesti liikuvad pühad
Tööpäevade loendis ei piisa ainult uusaasta, jaanipäeva ja jõulude kuupäevadest. Suur reede, ülestõusmispühade esimene püha ja nelipühade esimene püha liiguvad aastati. Näiteks 2026. aastal on suur reede 3. aprill. Viiepäevase töönädala korral mõjutab see tööpäevade arvu.
2.–6. aprill 2026 koos mõlema otspunktiga sisaldab viis kalendripäeva. Esmaspäevast reedeni töönädala ning riigipühade välistamise korral on tööpäevi kaks: neljapäev ja esmaspäev. Nädalavahetusel langevat püha ei tohi päevade kogusest teist korda lahutada.
Päevade lisamine algab järgmisest päevast
Kui lisad 5. oktoobrile ühe kalendripäeva, jõuad 6. oktoobrini. Ühe tööpäeva lisamisel liigub tulemus esimese järgmise valitud reeglitega tööpäevani. Reedel algav arvestus võib seetõttu jõuda esmaspäevale või püha korral veel hilisemale päevale.
See tööriist ei otsusta kohtuliku või lepingulise tähtaja õiguslikku lõppu. Mõnes olukorras on eraldi reegel puhkepäeval lõppevale tähtajale või teatamise ajale. Kalkulaator aitab kalendrit arvutada, kuid õigusliku tähtaja alus tuleb kontrollida.
Öövahetuse näide
22.00 alanud ja järgmisel päeval 06.00 lõppenud vahetus kestab kaheksa tundi. 30-minutise tasustamata pausi järel jääb tasustatud ajaks 7,5 tundi. 10-eurose brutotunnitasu korral on põhitöötasu 75 eurot vahetuse kohta. Öötöö või muud lisatasud ei ole selles põhinäites sees.
Kellaaeg 06.00 ilma järgmise päeva valikuta tähendab sama päeva varasemat kellaaega ning tekitab vastuolu. Kalkulaator peaks selle välja tooma. Terve ööpäeva ja sama algus-/lõppaja eristamiseks on päevavalik samuti vajalik.
Kuud ei tohi automaatselt nelja nädalana käsitleda
Viis vahetust nädalas ja 21 vahetust kuus on eri sisendid. Kuu ei ole üldiselt neli nädalat. Summeeritud tööaja puhul tuleb lisaks vaadata arvestusperioodi ja tegelikku töögraafikut. Isiklikult valitud nädalavõrdluse ületamine ei tõenda üksi õiguslikku ületunnitööd.
Kas tööpäevade arv annab automaatselt kuupalga normtunnid? Ei. Lühendatud tööpäevad, graafik, töökoormus ja puudumised võivad tulemust muuta.
Kas tasustatud paus tuleb maha arvata? Tasustamata pausi väljale lisa ainult aeg, mida selles arvutuses tasustatud tööajast eemaldad. Lepingu ja töökorralduse reegleid kontrolli eraldi.
Allikad ja kontrollimise kuupäev
Reeglid ja meetodid kontrollitud 06.10.2026. Näidisarvud on selgitavad eeldused.
